Kohustuslik kirjandus 8. klassis

1. A. Dumas "Krahv Monte-Cristo" I ja II osa
2. E. A. Poe "Novelle"
3. A. C. Doyle "Baskerville´ide koer"
4. J. Krüss "Timm Thaler ehk Müüdud naer"
5. W. Golding "Kärbeste jumal"
6. C. Bronte "Jane Eyre"
7. M. Reid "Peata ratsanik"
8. O. Wilde "Õnnelik prints"
9. E. Vilde "Pisuhänd"
10. A. Kivirähki näidendid

Võõrpöördsõnad

Selgita järgmiste võõrpöördsõnade tähendust (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ja moodusta igaühega üks lause.

reserveerima;
dubleerima;
imiteerima;
dekoreerima;
demonstreerima;
karakteriseerima;
motiveerima;
kritiseerima;
ekspluateerima;
kalkuleerima;
grimeerima.

TEGUSÕNA KORDAMINE

Määra paksult trükitud sõnades arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood ja kõneliik.

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. - mitm 1. pööre, lihtmin, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. olevik, kindel, umbisikuline, eitav
3. Varsti tullakse koju. olevik, kindel, umbisikuline, jaatav
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. ains 2. pööre, lihtmin, kindel, isikuline, jaatav
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. mitm 3. pööre, olevik, kindel, isikuline, jaatav
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. ains 3. pööre, lihtmin, kindel, isikuline, jaatav
7. Tema silmad ei sädelenud enam. mitm 3. pööre, minevik, kindel, isikuline, eitus
8. Jälle joosti ja kisendati. ....................................
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. ...........................
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. ...........................
11. Ära puutu! .................................................
12. Kui oleksin vaid teadnud! ...................................
13. Võtja käe peale lüüakse. ......................................
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. ..............
15. Hoidke eemale! ...................................................
16. Jah, see on minu kohus. ...........................................
17. Läbirääkimised lõppegu. ......................................
18. Seal jahvatatakse vilja. ..........................................
19. Oleksin vastanud kindlasti. .............................
20. Hilja vaatas nukralt tulle. .....................................

Klassi seiklusjutt

Oli üks tavaline päev, kui piraadid vallutasid ühe turistide jaoks mõeldud laeva. Turistid ja laeva meeskond visati vette ja sõideti laevaga minema. Õnneks said nad ujutud ühele kaugel olevale saarele.

Nad olid vees hulpinud mitu päeva. Kõik olid olnud surma äärel. Neid oli seitse. Kuid saarele jõudis kuus. Üks minister oli tee peal ära uppunud. Nendega oli kaasas ka koer, kes üritas teda päästa, aga pidev ujumine oli nad kõik ära kurnanud ja koer vajus koos ministriga mere põhja. Õhtuks jõudsid ellujäänud saarele. Seal oli lendur, üks poiss ja tüdruk, meremees, teadlane ja geograaf. Terve rühm oli marus, sest poiss oli üli vingupunn. Keegi ei saanud rahu, sest poiss ainult vingus ja vingus. Saarele jõudes üritasid kõik vett leida. Nad hargnesid.

Saarel asus troopiline mets. Otsustati hargenda, kaksikust poiss leidis džunglis asuva koopa, tema õde leidis troopilise vilju, geograaf läks aga kohalikku loodust otsima. Teadlane sattus peale saare põliselanikele, kes tema vastu lahked polnud. Saare rannale tagai jõudes oli neid alles viis, teadlane oli kadunud.

Autorid: Karl-Hendrik, Katariin ja Kristo

Klassi seiklusjutt

Kirjuta lähtudes järgmistest nõuetest seiklusjutu 1. lõik (umbes 5 lauset). Avalda kirjutatud lõik selle postituse kommentaarina.

pealkiri: Üksikul saarel
teksti liik: seiklusjutt
tegevuskoht: troopiline saar Vaikses ookeanis, tekkinud vulkaanipurskest.
tegelased: šoti meremees, piraadid, õhupallireisija, lendur, 13-aastased kaksikutest õde ja vend, kuulus geograaf ja teadlane, minister, koer jt

Näiteks:
1. lõik: Sattumine saarele
2. lõik: Tegelaste kirjeldus ja iseloomustus
3. lõik: Tutvumine saarega
4. lõik: Saarele satub õhupallireisija jne

Vali parim alustus

Loe läbi kõik 1. lõigu variandid ja vali välja parim. Kirjuta autori nimi ja põhjendus selle postituse kommentaari.

2. lõik

Jätka juttu.
Oli üks tavaline päev kui piraadid vallutasid ühe turistide jaoks mõeldud laeva. Turistid ja laeva meeskond visati vette ja sõideti laevaga minema. Õnneks said nad ujutud ühele kaugel olevale saarele.

2. lõigu parim

3. lõik

Oli üks tavaline päev kui piraadid vallutasid ühe turistide jaoks mõeldud laeva. Turistid ja laeva meeskond visati vette ja sõideti laevaga minema. Õnneks said nad ujutud ühele kaugel olevale saarele.

Nad olid vees hulpinud mitu päeva. Kõik olid olnud surma äärel. Neid oli seitse. Kuid saarele jõudis kuus. Üks minister oli tee peal ära uppunud. Nendega oli kaasas ka koer, kes üritas teda päästa, aga pidev ujumine oli nad kõik ära kurnanud ja koer vajus koos ministriga merepõhja. Õhtuks jõudsid ellujäänud saarele. Seal oli lendur, üks poiss ja tüdruk, meremees, teadlane ja geograaf. Terve rühm oli marus, sest poiss oli üli vingupunn. Keegi ei saanud rahu, sest poiss ainult vingus ja vingus. Saarele jõudes üritasid kõik vett leida. Nad hargnesid.

3. lõigu parim

Plakat eesti traditsioonide kohta

Koosta GoogleDocsis dokument eestlaste rahvustoitude, pulmakommete ja maausu kohta. Töö tegemiseks kasuta tekste, fotosid, joonistusi jms.
Materjali otsi Internetist, nt www.kokaraamat.ee, www.folklore.ee, www.maavald.ee, piltide leidmiseks kasuta Google´i pildiotsingut.

Luuletaja

Vali üks luuletuste autor ja koosta tema kohta esitlus. Esitluses peab olema:

- eluloo põhifaktid;

- tähtsamad teosed;

- loomingu üldiseloomustus;

- ühe luuletuse kirjeldus;

- hinnang luuletaja kohta;

- pildimaterjal.

Pane esitlus ajaveebi üles.

Luule puudutus

Loe kirjanduse õpikust läbi luuletused lehekülgedel 110-124. Koosta kolmest sulle meeldinud luuletusest väike luulekava. Vali sellised tekstid, mis ütleksid midagi ka sinu kohta. Luulepõimiku alla kirjuta kindlasti kasutatud luuletuste autorite nimed!

Kujunda luulekava PaintNetis.

Kõnekäänud

Kopeeri tekst oma ajaveebi, loe läbi ning tee tekstis kasutatud kõnekäänud värviliseks.

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Tänapäeva kõnekäänud

Kirjuta kirjanduse vihikusse:

Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. Kildusid iseloomustab ajakohasus ja mängulisus. Need ütlused või väljendid võivad pärineda õpetajatelt, kaasõpilastelt, filmidest, reklaamidest, lauludest, raamatutest jne.

Näiteks: Ei noh, pidusse tulen ma küll. ("Kevadest"). Kohe näha, et vanad sõbrad (filmist "Viimne reliikvia"). Üks on loll ja teine laisk, mina pean üksi rabama (filmist "Nukitsamees"). Ei kommentaari (Vladimir Belõi).

Kirjuta siia postituse kommentaari, milliseid kildusid oled ise kasutanud või kuulnud kasutatavat.

Kordamine kontrolltööks

Rahvaluule ehk folkloor on rahva suuline, anonüümne sõnalooming, mis jaguneb lühivormideks, rahvalauludeks ja rahvajuttudeks. Lühivormid on kõnekäänud, mõistatused, vanasõnad; rahvalaulud jagunevad omakorda regivärsiliseks ja riimiliseks rahvalauluks; rahvajutud on muinasjutud, muistendid, pajatused, naljandid. Tänapäeval täidab rahvaluule ülesandeid poploor ehk moodne rahvaluule: killud, mõistatused, anekdoodid, lauluparoodiad, õudus- ning ufojutud, lastemängud, grafiti jmt.

Rahvalaul

Regivärsilise rahvalaulu värss koosneb kaheksast vaheldumisi esinevast rõhulisest ja rõhuta silbist. Sellist värsimõõtu nimetatakse neljajalaliseks trohheuseks. Sõnu seob algriim – algushäälikute kordus. Üht mõtet korratakse ja süvendatakse mõtteriimi abil, mis seob värsid parallelismigruppideks. Uuem ehk riimiline rahvalaul erineb regivärsilisest lõppriimi ja värsside salmideks rühmitamise poolest.

Muinasjutt

Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi.

Ülesanne

Loe läbi Oscar Wilde’i muinasjutt “Isekas hiiglane”. Milliseid muinasjutu tunnuseid leiad? Millise sõnumi tahab kirjanik lugejale edastada?

Lapsed käisid igal õhtupoolikul koolist tulles Hiiglase aias mängimas.
See oli ilus suur aed, kus kasvas pehme roheline rohi. Siin-seal kerkisid rohu seest ilusad lilled otsekui tähed ning veel kasvas aias kaksteist virsikupuud, mis puhkesid kevadel õrnroosadesse ja pärlmutrikarva õitesse ning kandsid sügisel rikkalikku saaki. Puude otsas istusid linnud ja laulsid nii ilusasti, et lapsed jätsid nende kuulamiseks oma mängud katki. “Küll meil on siin hea!” hüüdsid nad üksteisele.
Ühel päeval tuli hiiglane koju. Ta oli läinud külla oma sõbrale Cornwalli kollile ning jäänud tema juurde seitsmeks aastaks. Kui seitse aastat mööda sai, oli ta öelnud kõik, mis tal öelda oli, sest ta polnud kuigi suur jutumees, ning ta otsustas oma lossi tagasi pöörduda. Kohale jõudes nägi ta lapsi aias mängimas.
“Mida te siin teete?” karjus ta väga pahase häälega ja lapsed jooksid minema.
“Minu aed on minu oma”; ütles Hiiglane, “sellest saab iga inimene aru, ning ma ei luba siin mängida kellelgi peale iseenda.” Ta ehitas ümber aia kõrge müüri ja pani välja sildi.
SISSETUNGIJAD VÕETAKSE VASTUTUSELE
See oli väga isekas hiiglane.
Vaestel lastel ei olnud enam kusagil mängida. Nad katsusid mängida tee peal, aga tee oli väga tolmune ja kõvu kive täis ning neile ei meeldinud seal. Kui koolitunnid läbi said, hulkusid nad kõrge müüri ümber ja rääkisid ilusast aiast müüri taga. “Küll meil oli seal hea!” ütlesid nad üksteisele.
Siis tuli kevad ning terve maa oli täis väikesi lilli ja linde. Ainult iseka Hiiglase aias kestis talv. Linnud ei tahtnud seal laulda, sest seal ei olnud lapsi, ning puudel läks meelest õide puhkeda. Kord pistis üks ilus lill pea rohu seest välja, aga niipea kui ta silti nägi, hakkas tal lastest nõnda kahju, et ta lipsas uuesti maa sisse ja jäi magama. Ainult lumi ja pakane rõõmustasid. “Kevad on selle aia ära unustanud, seetõttu elame meie siin aasta ringi!” hüüdsid nad. Lumi kattis rohu oma laia valge rüüga ja pakane värvis kõik puud hõbedaseks. Siis kutsusid nad enda juurde elama põhjatuule ja see tuligi. Karusnahkadesse mähkunult möirgas ta terve päeva aias ja puhus korstnakive katuselt maha. “See on tore koht,” ütles ta, “me peame rahe ka külla kutsuma.” Rahe tuligi. Iga päev rabistas ta kolm tundi lossikatusel, kuni lõhkus suurema osa katusekive, ning siis jooksis ta aias nii kiiresti, nagu suutis, ringiratast. Tal olid seljas hallid rõivad ning tema hingeõhk oli jääkülm.
“Ma ei saa kuidagi aru, mispärast kevad nii hiljaks on jäänud,” ütles isekas Hiiglane akna all istudes ja oma külma valget aeda vaadates. “Loodetavasti hakkab ilm muutuma.”
Aga kevadet ei tulnudki ega tulnud ka suve. Sügis jagas kõikide aedadesse kuldseid vilju, aga Hiiglase aeda ei ühtki. “Ta on liiga isekas,” ütles sügis. Nii oligi Hiiglase aias kogu aeg talv ning puude vahel lõid tantsu põhjatuul, rahe, pakane ja lumi.
Ühel hommikul, kui Hiiglane juba ärganult voodis lebas, kuulis ta ilusat muusikat. See kõlas tema kõrvus nii magusasti, et ta arvas kuninga moosekante oma aiast mööduvat. Tegelikult oli see ainult väike kanepilind, kes tema akna all laulis, aga Hiiglane polnud nii ammu oma aias linnulaulu kuulnud, et see tundus talle maailma kõige kaunima muusikana. Siis lõpetas rahe tantsu tema pea kohal ja põhjatuul jättis möirgamise ning läbi lahtise akna kandus temani magusat lõhna. “Küllap on kevad lõpuks ometi tulnud;” ütles Hiiglane, hüppas voodist ja vaatas välja.
Mida ta nägi?
Ta nägi imepärast vaatepilti. Lapsed olid väikese müüriaugu kaudu aeda roninud ja istusid nüüd puude otsas. Nii kaugele kui tema silm seletas, oli iga puu otsas väike laps. Ja puud olid laste tuleku üle nii rõõmsad, et nad katsid end õitega ja viibutasid oma käsi hellalt laste pea kohal. Linnud lendasid ringi ja vidistasid rõõmu pärast ning lilled vaatasid halja rohu sees üles ja naersid. See oli ilus pilt, aga ühes aia nurgas püsis endiselt talv. See oli aia kõige kaugem nurk ja seal seisis üks väike poiss. Ta oli nii väike, et ta ei ulatunud oksteni, ning ta käis ahastavalt nuttes puu all ringi. Vaene puu oli ikka veel härmatise ja lumega kaetud ning selle kohal puhus ja möirgas põhjatuul. “Roni üles, väike poiss,” ütles puu ja painutas oksad nii madalale kui suutis, aga poiss oli liiga tilluke.
Ja kui Hiiglane välja vaatas, sulas tal süda sees. “Küll ma olen olnud isekas!” ütles ta. “Nüüd ma tean, miks kevad siia tulla ei tahtnud. Ma panen selle vaese poisikese puu otsa, lõhun siis müüri maha ning minu aed jääb igavesti laste mängumaaks.” Ta kahetses tõesti oma teguviisi.
Hiiglane hiilis trepist alla, avas päris tasa välisukse ja läks aeda. Aga kui lapsed teda nägid, ehmusid nad nii, et jooksid kõik minema, ning aeda tuli uuesti talv. Ainult väike poiss ei jooksnud kuhugi, sest tema silmad olid nii pisaraid täis, et ta ei näinud lähenevat Hiiglast. Hiiglane hiilis tema selja taha, võttis ta õrnalt käe peale ja pani puu otsa. Ja puu puhkes kohe õide ja linnud tulid ja laulsid selle otsas ning väike poiss lõi oma kaks kätt Hiiglasele kaela ümber ja suudles teda. Ja kui teised lapsed nägid, et Hiiglane ei ole enam kuri, jooksid nad tagasi ning ühes nendega tuli kevad. “Lapsukesed, see on nüüd teie aed,” ütles Hiiglane, võttis siis suure kirve ja lõhkus müüri maha. Kui inimesed kell kaksteist turule läksid, leidsid nad Hiiglase mängimas lastega kõige ilusamas aias, mida nad kunagi näinud olid.
Lapsed mängisid terve päeva ja tulid õhtul Hiiglasega hüvasti jätma.
“Aga kus on teie väike kaaslane?” küsis Hiiglane. “See poiss, kelle ma puu otsa panin.” Hiiglane armastas teda kõige rohkem, sest poiss oli teda suudelnud.
“Me ei tea,” vastasid lapsed, “ta läks ära.”
“Te peate talle ütlema, et ta homme kindlasti tuleks,” ütles Hiiglane. Aga lapsed vastasid, et nad ei tea, kus poiss elab, ega ole teda kunagi enne näinud, ning Hiiglane jäi väga kurvaks.
Igal pärastlõunal, kui koolitunnid olid läbi, tulid lapsed Hiiglasega mängima. Aga väikest poissi, keda Hiiglane armastas, ei nähtud enam kordagi. Hiiglane oli kõigi laste vastu väga lahke, ometi igatses ta oma esimese väikese sõbra järele ning rääkis temast tihti. “Oh, küll ma tahaksin teda näha!” tavatses ta öelda.
Aastad möödusid ning Hiiglane jäi väga vanaks ja nõrgaks. Ta ei jaksanud enam mängida, seepärast istus ta tohutu suures tugitoolis, vaatas mängivaid lapsi ja imetles oma aeda. “Mul on palju ilusaid lilli,” ütles ta, “aga kõige ilusamad lilled on lapsed.”
Ühel talvehommikul vaatas ta riidesse pannes aknast välja. Nüüd ei vihanud ta enam talve, sest ta teadis, et see on lihtsalt uinuv kevad ja aeg, mil lilled puhkavad.
Äkitselt hõõrus ta imestades silmi ja jäigi vaatama. See oli tõesti imeline pilt. Aia kõige kaugemas nurgas oli üks puu üleni kaunite valgete õitega kaetud. Puul olid kuldsed oksad, mille küljes rippusid hõbedased viljad, ning puu all seisis väike poiss, keda ta armastas.
Suure rõõmuga jooksis Hiiglane trepist alla ja välja aeda. Ta tõttas üle rohu ja jõudis lapse juurde. Aga kui ta päris poisi ligi läks, tõmbus tema nägu vihast punaseks ning ta küsis: “Kes julges sind haavata?” Sest lapse peopesades olid kahe naela jäljed ning kahe naela jäljed olid ka väikestes jalgades.
“Kes julges sind haavata?” hüüdis Hiiglane. “Ütle mulle, et ma saaksin võtta oma suure mõõga ja lüüa ta surnuks.”
“Pole vaja,” vastas laps. “Need on hoopis armastuse haavad.”
“Kes sa oled?” küsis Hiiglane ning laskus temas ärganud imeliku aukartuse sunnil lapse ette põlvili.
Laps naeratas Hiiglasele ning ütles talle: “Kord lasksid sina mul oma aias mängida, täna tuled sa koos minuga minu aeda, Paradiisiaeda.”
Ja kui lapsed sel pärastlõunal aeda jooksid, leidsid nad puu alt üleni valgete õitega kaetud surnud Hiiglase.

Muistend

Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid – fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. On kirjutatud ka kunstmuistendeid, näiteks Friedrich Robert Faehlmanni “Emajõe sünd”, “Koit ja Hämarik” jt.

Ülesanne

Loe läbi muistend ning otsusta, millise muistendiliigiga on tegu ja miks. Pane muistendile sobiv pealkiri.

Kambja ja Haaslava maa peal on üks kõrge mägi ja selle mäe peal mets. Seda mäge hüütakse Vooremäeks. Vanasti pole seal mäge olnud, vaid väike kink ja see kink olnud sile nagu kanamuna. Korra maganud Vanajuudas selle kingu peal. Ta händ olnud kolm korda ümber kingu keerutud. Susi juhtunud paari pojaga sinna. Vanajuuda pikka saba nähes nälpsanud saba otsast sülla osa ära. Vanajuudas siputanud jalga ja ütelnud: "Kirp hammustas!" Teine susi hammustanud saba otsast kaks sülda ära. Vanajuudas karanud istukile, aga heitnud kohe jälle magama. Kolmas susi hammustanud saba otsast kolm sülda ära. Nüüd karanud Vanajuudas üles, hakanud mööda kinku jooksma. Esiti peksnud sabaga kõvasti vastu maad. Kuhu mets juhtunud, sinna sügav org sündinud. Visanud peale selle maad kahele poole, nii et mäed sündinud. Sedaviisi saanud ilusast kotusest mägine maa, kuhu nüüd suur mets kasvanud. Seal keeta Vanajuudas enesele enne ja peale vihma sööki.
M. J. Eisen, Kodused jutud, lk. 18–19.

Mõistatus

Mõistatus on rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest poolest: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja –laule. Uuemad mõistatuse tüübid on piltmõistatused ja keerdküsimused.

Kõnekäänd

Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid on võimalik mõista vaid lauses. Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid, mis valdavas enamuses on erineva algupäraga tsitaadid nii kaaslastelt kui filmidest, reklaamist, lauludest, anekdootidest jne.

Vanasõna

Vanasõna on lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisstrateegiatega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnad on rahva ühislooming.
Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed.

Ülesanne

Kirjuta, millise rahvaluule lühivormiga on tegu.

Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde?
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda?
Käib nagu kass ümber palava pudru.
Missugune emand ei taha uut kleiti?
Segamini nagu pudru ja kapsad.
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära.
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus.
Vahib nagu lehm lennukit.
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla?
Igamehe king pigistab oma jalga.
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on?
Veerevale kivile ei kasva sammalt.

Kuidas eristada kõnekäändu ja vanasõna?

Kirjuta siia postituse kommentaari, kuidas teed vahet kõnekäänul ja vanasõnal? Mis tunnuse järgi neid eristad?

Vanasõnad

1. Vusserdajad tegutsevad! Vanasõnad on omavahel segi aetud - leia vanasõna algusele õige lõpp. Kirjuta korrastatud vanasõnad ajaveebi.

Heateod ununevad kiiresti, aga oma silmas palki ei näe.
Kui kõht täis, peab noorena tööd tegema.
Teise silmas pindu näed, ununeb heategija kiiresti.
Kes tahab vanas eas puhata, hammas hamba vastu.
Hea inimene pole veel kuld.
Silm silma vastu, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kõik, mis särab, leiab eest sõbraliku maailma.
Rikas mees teeb plaane homseks, ahne võtab.
Kuidas sina teisele, tuleb ka keelele.
Helde annab, vaene tänaseks.
Mis on mõttes, nõnda teine sinule.

2. Vali välja kolm vanasõna ja selgita ajaveebis, mida nendega on öelda tahetud.

3. Joonista ühe kohta PaintNETis pilt ning pane see ajaveebi: kas klassikaaslased tunnevad ära, mis vanasõnaga on tegemist.

Lisaülesanne:

http://www.miksike.ee/en/gtests.html?test=6205&gametype=0&clnr=&subject_id=

Loetud noorsoojutu esitlus

Koosta google.docs-i esitlus loetud noorsoojutu kohta.
Esitluses peavad olema järgmised lehed:
- teose autor ja tema lühitutvustus;
- tegevusaeg ja -koht, selle tutvustus;
- teose teemad (3-5 märksõna, nt armastus, sõprus jne);
- 5-10 probleemi küsimuste kujul (nt Miks Ann lahkus kodust?);
- pea- ja kõrvaltegelaste nimed;
- peategelas(t)e iseloomustus;
- peamised sündmused;
- teose eripära (nt mille poolest üllatas või oli erinev teistest teostest?);
- minu hinnang teosele.

Seejärel vormista esitlus korrektselt: teksti suurus vähemalt 28, kirjaviis Normal, iga pildi all pildiallkiri, esitluse lõpus kasutatud allikate nimekiri. Jälgi, et ühel lehel ei oleks liiga palju teksti.
Kui kõik on korras, võid esitluse publitseerida. Selleks kliki share-nupule ja vali Publish/embed ning publitseeri dokument (Publish document).
Selleks, et panna esitlus ajaveebi, kopeeri HTML-kood, võta ajaveebis uus postitus ning kleebi sinna kood.

RAHVALUULE LÜHIVORMID: Kõnekäänud

Kõnekäänud on rahvapärased väljendid, mis iseloomustavad lühidalt ja piltlikult mõnda olukorda, nähtust või eset. Kõnekäänu tähendus selgub tekstist.
1. ei lausu musta ega valget - ...................................

2. mängib esimest viiulit - ........................................
3. leidis uue omaniku - ..............................................

4. on pigis- ..................................................................

5. pühkis tolmu jalgelt - ...........................................
6. nagu hane selga vesi - ..........................................
7. võttis jalad selga - .................................................
8. nagu kass ja koer - ................................................
9. kahe silma vahele jääma - ....................................
10. nagu vorst koera kaelas - ...................................
11. leiba luusse laskma - ............................................
12. ei seisa pudeliski paigal - .....................................
13. vaene kui kirikurott - ...........................................
14. liimist lahti - ............................................................
15. segi kui puder ja kapsad - .....................................
16. nagu lepse reega - ..................................................
17. nagu õlitatud välk - .................................................
18. vasikaga võidu jooksma - .......................................
19. nagu silgud pütis - ....................................................
20. vihma käest räästa alla - ..........................................
(varastati, on täbaras olukorras, ununema, ei pea kuigi kaua vastu, läks ära, äärmiselt püsimatu, väga kiiresti, ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma, täiesti segamini, on liider, on vait, jätab ükskõikseks, lahkus, tülis, puhkama, väga vaene, mõttetult tegutsema, väga kitsas, halvasti tundma, väga lihtsalt)
Kasutades vähemalt 10 kõnekäändu, kirjuta ajaveebi põnev jutuke. Pealkirjasta jutt!

INTERVJUU FR. R. KREUTZWALDIGA

Uuri Interneti-materjalidest,Wikipediast (nt http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht, http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=7&obj=data) Kreutzwaldi elu ja loomingu kohta. Fantaseeri selle info põhjal, kuidas vastaks järgmistele küsimustele Kreutzwald.
1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,
C. R. Jakobson jne)?

Muistendid

Mine Interneti-leheküljele http://inga.laidna.googlepages.com/kirjandus ja lahenda ülesanne. Vastused pane oma ajaveebi üles.

Muinasjutud

• Mine Interneti-leheküljele http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/, kliki vasakpoolsele lingile "juttude juurde".
• Vali kaks imemuinasjuttu ning loe need läbi. Kirjuta ajaveebi nende juttude pealkirjad.

• Lahenda ülesanded
• Leia ühest loetud jutust muinasjutu tunnused ja näited tekstist.
• Põhjenda, miks on tegemist imemuinasjutuga.
• Esita ühe muinasjutu kohta 10 küsimust.
• Koosta ühe muinasjutu kohta koomiks (http://www.comeeko.com/ps/home või http://www.toondoo.com/).

Kirjuta oma muinasjutt

Kirjuta järgmise jutu põhjal oma ajaveebi kas ime- või loomamuinasjutt.
Muiste elas .................................................... üks ................................................................. Tema nimi oli ......................................... Tal oli palju ................................................................................ Kõik nad olid ................. ...................................................... Ükskord juhtus hirmus lugu (kasuta kordust 3) (Nimi) ..........................................................jäi imekombel terveks, sest talle tuli(d) appi ..................................................................... Abilised olid ..................................................................... Pärast seda läks (nimi) ................................................................ laia maailma rändama. Ta käis (loetle 7 kohta) ......................................................................................................................................................................Lõpuks jõudis ta ..................................................................Seal elas ................................................................ Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ............................................................................................................ tundis, et on lõpuks leidnud ............................................................. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad ............................................................. siiani. Sellest annab teada ..............................................................

Rahvajutud

Koosta vihikusse konspekt rahvajuttude kohta, kasutades Interneti-leksikoni http://et.wikipedia.org/.

1. Millised on rahvajutu alaliigid?
2. Mis on muinasjutu tunnused (vähemalt 4 tunnust)?
3. Millised on muinasjutu alaliigid?
4. Mida tähendab kunstmuinasjutt?
5. Millal hakati Eestis muinasjutte koguma?
6. Nimeta 10 tuntumat muinasjuttu.

Kontrolli, kas märkisid õigesti!

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.

Loe rahvalaule Internetis!

http://www.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html

REGIVÄRSILINE RAHVALAUL

ALGRIIM
PARALLELISM

Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet. Need on algriim ja parallelism.


1. Tee värsi piires värviliseks ühesuguste sõna alguse häälikute kordumine (algriim). Assonants (täishäälikute kordus) tee punast värvi ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) rohelist värvi.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2. Leia rahvalaulu mõttelised osad. Rühmita mõttekordus (parallelism). Kirjuta iga mõttelise osa peamõte.


Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta.

Ehitame ise regilaulu!

Igal regilaulul on jutustada oma lugu. Mõnikord on see nii vana, et lauljad enam õieti ei mäletagi, kust lugu algus sai.
Sinisirje-linnukese lugu räägib, kuidas maailm alguse sai:

Sinisirje linnukene

Tõnn Sarve järgi

Mäe peal kasvas õunapuu, õitses ja kandis vilja. Siis aga tuli suur tuul ning üks õuntest pääses puust ning veeres allikasse. Õunast sündis sinisirje linnukene.
Hakkas siis linnuke pesakohta otsima - lendas siia, lendas sinna kuni jõudis koplisse. Koplis kasvasid kolm põõsast - üks oli punane, teine sinine ja kolmas kuldne. Kuhu pesake ehitada?
Vaatas linnuke punast põõsast ja mõtles: "Punane on maa ja ema värv. Kuid pojad ei pea ju saama ema sarnaseks, siis kasvavad neist üksnes memmepojad, kes ei suuda enese eest seista. Nad ei pääse lendu, ei saa enam maa küljest lahti."
Vaatas linnuke sinist põõsast ja mõtles: "Sinine ju taeva ja isa värv. Lindude kodu on ju taevas ja ehk oskab isa neile taevas ka mehisemat nõu anda. Kuid ka isa juurde ei tohi pojad liiga kauaks jääda. Lõpuks peavad nad hakkama oma elu elama."
Nii ei sobinud ei punane ega sinine põõsas. Linnuke valis hoopis kuldse põõsa, sest kuldne on päikese ja venna värv, valguse värv. Kuldne märgib pöörasust ja hoogu ja just seda ongi linnupoegadele vaja.
Tegigi linnuke kuldsele põõsale pesa, munes munad ja haudus pojadki. Mis sai aga poegadest?Ühest sai päike ilma valgustama, teisest kuu öötaevasse, kolmandast täht ning neljandast vikerkaar.

1. Püüa nüüd regilaul lõpuni kirjutada! Mõtle, mis sai edasi!


Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli ................................. põõsas,
teine on ............................... põõsas,
kolmas ........................................ .
Sinisirje linnukene,
................................... pääsukene
lendas ses .......................... põõsas,
lendas ses .......................... põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi ...................... ,
tegi tüki ..................................... ,
nädaliku neljandat ............................ ,
veerandiku ............................. kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ............................... kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
............................ viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus ................. ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku ......................................
veerandiku .................................. .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Vanad ja uued kombed

Mine aadressile http://www.erm.ee/files/t66vihik/html/T66vihik.html ja täida ülesanded. Kirjuta tehtud töö põhjal ajaveebi, millised on sinuealiste lood, kombed, mängud, naljad jne ning kuidas need erinevad vana aja omadest.

Rahvaluule tunnused

Loe alljärgnev tekst läbi. Kirjuta oma ajaveebi 7 rahvaluulele omast tunnust. Teksti lõpus on kontrollimiseks antud iga tunnuse algustäht.

Rahvaluule levis anonüümselt, ükski leht ei ole varustatud autori nimega. Rahvaluule on küll ühe inimese loodud, kuid kollektiivi poolt omaks võetud ja varieeritud looming.
Tekkinud looming püüab avardada oma kasutusala ja levida otseste kontaktide kaudu naabrilt naabrile, ühest maakohast teise maakohta, vanemalt põlvkonnalt nooremale põlvkonnale. Rahvaluule on kollektiivne looming, tal on looja, loomingu vastuvõtja ja edasiandja.
Rahvaluulele on eriomane suulisus, st rahvaluule levis ainult suulisel teel, meeldejätmisega. Suulisuse tõttu on rahvaluule elus kujunenud oma seaduspärasused ja koguni vormid, mis hõlbustavad edasiandmist ja mälus püsimist.
Kuid mälu ei ole harilikult absoluutne. Üks rahvaluule olulisi tunnuseid on teisenemine. Teisend kujutab endast ükskõik millise rahvaluuleteose üht ajaloolist arengumomenti, st ta on kõrvalekalle algkujust. Kõrvalekalle võis tekkida unustamisest, aga võis olla ka taotluslik, nt lastele jutustati teistmoodi kui täiskasvanutele.
Rahvaluule räägib rahva elust. Ta peegeldab tööviise ja tööriistu, kombeid ja lõbustusi. Rahvaluulele on omane peegeldada keskkonda.
Keskkonna peegeldus valati kunstilisse vormi. Rahvaluule on rahvalik kunst.

Rahvaluulele on omane:
a .......................................

v .......................................

k .......................................

s........................................

t ........................................

p ...................................... k.......................................

r ....................................... k ......................................