2. lõigu parim

3. lõik

Oli üks tavaline päev kui piraadid vallutasid ühe turistide jaoks mõeldud laeva. Turistid ja laeva meeskond visati vette ja sõideti laevaga minema. Õnneks said nad ujutud ühele kaugel olevale saarele.

Nad olid vees hulpinud mitu päeva. Kõik olid olnud surma äärel. Neid oli seitse. Kuid saarele jõudis kuus. Üks minister oli tee peal ära uppunud. Nendega oli kaasas ka koer, kes üritas teda päästa, aga pidev ujumine oli nad kõik ära kurnanud ja koer vajus koos ministriga merepõhja. Õhtuks jõudsid ellujäänud saarele. Seal oli lendur, üks poiss ja tüdruk, meremees, teadlane ja geograaf. Terve rühm oli marus, sest poiss oli üli vingupunn. Keegi ei saanud rahu, sest poiss ainult vingus ja vingus. Saarele jõudes üritasid kõik vett leida. Nad hargnesid.

3. lõigu parim

Plakat eesti traditsioonide kohta

Koosta GoogleDocsis dokument eestlaste rahvustoitude, pulmakommete ja maausu kohta. Töö tegemiseks kasuta tekste, fotosid, joonistusi jms.
Materjali otsi Internetist, nt www.kokaraamat.ee, www.folklore.ee, www.maavald.ee, piltide leidmiseks kasuta Google´i pildiotsingut.

Luuletaja

Vali üks luuletuste autor ja koosta tema kohta esitlus. Esitluses peab olema:

- eluloo põhifaktid;

- tähtsamad teosed;

- loomingu üldiseloomustus;

- ühe luuletuse kirjeldus;

- hinnang luuletaja kohta;

- pildimaterjal.

Pane esitlus ajaveebi üles.

Luule puudutus

Loe kirjanduse õpikust läbi luuletused lehekülgedel 110-124. Koosta kolmest sulle meeldinud luuletusest väike luulekava. Vali sellised tekstid, mis ütleksid midagi ka sinu kohta. Luulepõimiku alla kirjuta kindlasti kasutatud luuletuste autorite nimed!

Kujunda luulekava PaintNetis.

Kõnekäänud

Kopeeri tekst oma ajaveebi, loe läbi ning tee tekstis kasutatud kõnekäänud värviliseks.

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.